Monday, October 3, 2016

Ilves on olnud Eestile väga vajalik president

Meediaärimees ja ajakirjanik Hans H. Luik ütles Toomas Hendrik Ilvese ametiaega meenutades, et Ilves on olnud Eestile väga vajalik president ja seda eriti viimaste aastate julgeolekuolukorda arvestades.

"Minu meelest viimase kahe aasta Toomas Hendrik Ilves on olnud Eestile väga vajalik. Ta on olnud Baltikumile vajalik. Ta on olnud meie hea kaitsepromootor. Meie president on välismaa suunas olnud ainuõige, ma ütleks, et isegi parim," ütles Luik saates "Hommik Anuga".

"Paremat presidenti peale Venemaa poolset räiget Ukraina suveräänsuse rikkumist kui Toomas Hendrik Ilves meil ei oleks saanud olla," lisas ta.

"Mees, kes toob meile siia Obama. Mees, kes esindab meid rahvusvahelistel julgeolekukonverentsidel fantastiliselt. /.../ Väljapoole on Toomas Hendrik kõige parem, mis Eesti vabariigiga võis juhtuda," leidis Luik.

Ilvese väga tugeva algatusena nimetas Luik ka koostöökogu loomist. "Ta lõi Eesti riigikogu kõrgema koja nimega koostöökogu, kus olid 65 erineva organisatsiooni esindajad. Arstide esindajad, Teaduste Akadeemia esindajad, haridustöötajad, üliõpilaskonna esindajad ja veel. Nad käisid koos ja selle tulemuseks olid väga põhjalikud inimarenguaruanded, mida esitleti riigikogus erakordselt tähtsa riikliku küsimusena ja ükski saadik ei julgenud eriti tulemata jätta. Ja seda tegi Toomas Hendrik Ilvese presidendi administratsiooni koosseisus olev koostöökogu. See oli suur asi. Sellest on praegu saanud rohkem selline riigireformi meeskond, mis on ka hea. Aga need inimarenguaruanded - see on presidendi kantselei initsiatiiv, see on väga tugev asi," lausus Luik.

Luige hinnangul peaks koostöökogu formaati hoidma ka järgmine president.

Ilves ei andnud riiki kodanikele tagasi

Luik meenutas, et Ilves andis aastal 2006 ametisse astudes kaks ütlust selle kohta, mis ta hakkab tegema. "Esimene oli, et teeme Eesti suuremaks. Ta on seda teinud. Eesti tänu Toomas Hendrikule on tuntud rahvusvaheliselt iseseisva ja arenenud küberriigina," rääkis Luik.

Teise lubadusena lubas Ilves, et ta annab riigi kodanikele tagasi. "Seda ta ei teinud. Kui Reformierakond käis Ilvese esimesena välja kandidaadina, siis ta kuidagi jäi selle Reformierakonna rüppe. Ja kui oli lähiajaloo suurim poliitiline kriis, ehk niinimetatud Silvergate, siis ta jäi ikkagi väga vaikseks," sõnas ta.

Luigel jagus Ilvesele veel kriitikat, nimelt ei pea ta presidendile eriti sobivaks Twitteri vahendusel arvamuse avaldamist.

"Selle asemel, et kirjutada loogiliselt üles ehitatud arvamuslugu ajalehes ja arvata, et arvamuse avaldamisega on kiire ja seda võib teha ka öösel nagu ta Paul Krugmanile põrutas nii, et vähe ei olnud... Ja teiseks, et meie president peab arvamust avaldama justnimelt 140 tähemärgiga... Minu meelest on see haukumise formaat. See ei ole presidendile väga sobiv," märkis Luik.

Me ei aima veel Kaljulaidi mõistuse kapasiteeti

Kersti Kaljulaidist rääkides ütles Luik, et tegu on väga targa inimesega ja Eesti jaoks hea presidendikandidaadiga.

"Me veel ei tea kaugeltki seda kui tark ta on. Bioloogiat õppinuna, olles Regio firma nõukogu liige pikka aega. Ma olen kuulnud tema jutte Iru elektrijaamast. Ta on väga suur spetsialist. Hansapanga endine töötaja. Me ei aima veel selle naise mõistuse kapasiteeti," kommenteeris Luik.

Friday, July 22, 2016

Meediaärimees Hans H. Luik loovutas Ajaloomuuseumile sel puhul endale vägagi tähtsa eseme

"Aastal 1991 õnnestus mul Ekspress osta enda valdusesse. Minu käes on dokument, mis näitab, et juba samal aastal, 1. detsembril 1991 tegin ma esimese sõbraliku käesirutuse oma suure konkurendi AS Postimehe poole. Näete, me asutasime koos reklaamifilma AGE. Postimees - Mart Kadastik, Eesti Ekspress - mina ja siis riiklik telegraafiagentuur. Sellest reklaamifirmast sai Baltikumi suurim!" rääkis Luik loo oma firma asutamiset.
Vaadates lepingut hakkab aga Hans Luik muigama, samal ajal õpetades, kuidas hoida kullavihma ajal kätt - vast oleks see ka omal ajal Postimehele kasulik teadmine olnud.
"Ärimehed, kui teil on omast ajast - kui ärisid algatati ja kui kullavihma sadas - ilusaid mälestusväärseid objekte, tooge teiegi need Ajaloomuuseumile, nagu mina selle annan!" kutsub ta üles teisigi oma aardeid jagama.

Thursday, March 24, 2016

Eliidi reliikvia on saladus

Lõppeval nädalal kritiseeris E-riigi Akadeemia e-demokraatia vanemekspert Liia Hänni tugevalt eelnõud, mille kohaselt enam parlamendikomisjonide helisalvestisi alles ei jäeta. Hänni nimetas muudatust tagurlikuks.

Kirjutasime juba 2014. aastal, et info endalehoidmine on eliidile vaid viis enda võimu säilitada. Taasavaldame Hans H. Luige toonase artikli, mis ilmus esmakordselt 17. detsembril 2014.

Meie maa on väike, aga ei puudu meilgi oma eliit. Moodsa eliidi muskel on informatsioon. Vaadake näiteks, kuivõrd andmetest laetud on “Foorumi” saates valitsusliige võrreldes teistega, kel pole värsket statistikat ja abilist-andmetöötlejat. Info endalehoidmine aitab võimu säilitada: bürokraatia hingeks on saladus. Salajased kohtumenetlused, poolsalajased riiklikud registrid ning järjest võimsamate jälitusorganisatsioonide serverid toodavad iga päev teavet, mille ligi mõned pääsevad ja teised mitte. See jagabki eestlased eliidiks ning lihtrahvaks.

Me märkame palgavaesust Eestis, kuid ei märka infovaesust. Meile ei öelda isegi, kelle auto on blokeerinud meie garaažiukse. Soomes ja Lätis öeldakse. Ühiskonnaliikmed oleme me kõik. Meie jäetud infojälje otsa on end aga istutanud bürokraatia, kes peab end ühise teabe loomuomanikuks.

Sõdurite piinamine teatriga.

Ühes väeosas tüdines naisohvitser alluvate sõnakuulmatusest ning käskis ajateenijatel välja mõelda näidendi ja selle väeosas ette kanda. Nii sündiski. Mõni ajateenija pidas ülemuse käitumist alandavaks ning kaebas asja kohtusse. Ajakirjanikke huvitas Eesti kaitseväe “teatrikohtuasi”, ent kohtunik otsustas asja salastada. Miks? Narr mõeldagi. Tõenäoliselt huumoritunde puudumisest. Ekspress Grupi jurist punnitas edasi, lõpuks üks kui teine detail siiski pudenes (näiteks esines sõdurite näidendis tegelane nimega Distsipliin).

Pole teie asi, kes riigi raha sai.

Nagu VEB Fondi saagas selgus, olid Eesti Panga kõrged ülemused vassinud ja võltsinud kümnete miljonite dollarite ulatuses. Kui panga uueks presidendiks sai Ardo Hansson, siis käis ta näiliselt ükskõiksel ilmel välja fakti, et kellegi venelase pangakontole oli võltsimise tulemusena tekitatud pool miljardit krooni. Riigikogu komisjoni esimees (kes pole ju suvaline jalakäija) pöördus Kaitsepolitsei poole, sest KaPo teab isikuid, kes mõnikümmend miljonit Peterburi pangast sularahana välja võtsid. Paluti, et KaPo avalikustaks need isikud või firmad (salamisi on KaPo neid mõnele poliitikule näidanud). Osa rahast läks ka riigile. KaPo asus aga vassivate pankurite poolele ja teatas valitseva eliidiga ühes kooris, et raha võtnud isikute nimesid avalikkus teada ei saa.

Kas infosõda käib Venemaa või oma rahvaga?

5. septembril röövisid Vene luurajad Eesti kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri. Riiklik ringhääling ja EV siseminister rõhutasid rahvale millegipärast üht üksikasja: Kohveri kinnipidamiskohal Eesti-Vene piiril koostati mõlema poole piirivalvurite poolt protokoll kahes identses eksemplaris. 10. septembril avastas venekeelne Delfi portaal, et protokollid ei ole identsed, nagu valitsus väitis. Vene pool ei tunnistanud venekeelses protokollis, et Eston Kohver just Eesti territooriumil kinni nabiti. Eestikeelse protokolli, mis neile nina alla pisteti, kirjutasid vene piiripojad-valvurid eesti keelt taipamata tõenäoliselt hea usu peale alla. Hiljem noomis Eesti siseministeerium vene ülemusi, kes allkirju kinnitama ei ilmunud...

Mis see siis oli? Kui see on infosõda Putini Venemaa vastu, siis anname pihta – ülikoolis küll infosõda ei õpetatud, aga improviseerime kuidagimoodi (mu vanaisad sõdisid kahes sõjas idavaenlase vastu). Ent mulle tundub, et praegusel juhul lollitasid ametiisikud Eesti avalikkust ja NATO partnereid. Kuni ei alga üldine vassimine ja propagandasõnniku loopimine, senimaani olgu meil õigus teada, et valitsus võib küll vaikida, kuid rääkides edastab usutavaid seiku ning tõiku.

Nii politseivärvides kui selleta operatiivautod jälgivad pidevalt liiklusvahendite numbreid. Aasta jooksul koguneb M-Kairi andmebaasi kuhi teavet teie teekondadest ja kohtadest, kus pargite. Lisatud joonise tegi üks mees korrakaitsja andmete põhjal. Kui Ekspressi töötaja küsis näha tema auto kohta aasta jooksul kogunenud andmeid, saabus eitav ja segane vastus. Umbes et "me ei tohi reeta oma patrullide asukohta".


Bürokraatia keerutamises ja infovarjamises pole midagi isiklikku, kaugeltki veel eestilikku. Bürokraatia salatseb, sest tahab võimul olla (nagu Tallinna linnapea salastas pikaks ajaks oma komandeeringud ega tunnista, kes talle Sotši taliolümpiamängude külastamiseks kutse saatis). Eesti Ekspress on Andmekaitse Inspektsiooni kaudu välja nõudnud president Arnold Rüütlile saabunud uusaastaõnnitlusi, mida kantselei salastada püüdis. Salastajad olid hästi makstud ja hästi söönud ametnikud, keda sõidutavad tumedad sedaanautod.

Elu parimas vormis ministrid teevad süsteemseid katseid majandusliku eliidi pättuste ja kuritegude info salastamiseks laiema avalikkuse eest. Justiitsministreid Rein Langi ja Hanno Pevkurit suisa segas, et rahvas liiga palju teada ja tänitada tahab.

Rein Langi päevil juhtus, et kõik Eesti suuremad ajalehed ilmusid valgete esikülgedega. Minister, kellele isegi võitluskaaslane, Riigikogu esimees Märt Rask heitis ette liigsete seaduseelnõude treimist, tõi lagedale mitme seaduse muudatuste paketi, mida tervikuna hakati nimetama “allikakaitse seaduseks”. See nägi ette ajakirjanike vangistamist absurdsetel põhjustel.

Ehmatuse peale tehti seadus mõistlikumaks, mis ei vähendanud selle mõttetust. Allika salajas hoidmisega pole ajakirjanikel probleeme olnud. On keegi üldse kuulnud mõnest kohtuasjast selle seaduse alusel?

Justiitsministeeriumi järgmisel juhil, reformierakondlasel Pevkuril tuli aga mõte kustutada kohtuotsustest enamiku kriminaalkurjategijate nimed. Et oleks võimalik kohtupaberitest lugeda vaid, et “teie autole sõitis otsa ja jäi süüdi teie tervise ja vara hävitamises kodanik XXX ZZZ”. Või “teie pensionifondi pistis taskusse investeerimiskelmist pankur CCC”. Nõnda ei hoiataks kohtuotsus avalikkust kelmi eest ja ta leiaks uusi ohvreid. See eelnõu õnneks nuditi Riigikogus tänu sotsiaaldemokraat Andres Anveltile ära.

Mida näitavad meile need Reformierakonna ministrite hirmutavalt järjekindlad katsed? Näitavad, et tippbürokraadi staatus pühib muidu liberaalsete inimeste peast tõsiasja, et nad EI OMA meie riiki, vaid on ajutiselt palgatud seda teenima. Nad unustavad, et nende kõrvaltänaval, äärelinnas ostukeskustes või hooldushaigla palatites asub nende tegelik valija. Rahvas, avalikkus. Seda peab neile meelde tuletama rahva ja võimu vahendaja, ajakirjandus.

Hoolimata edust, mida Eesti saavutab rahvusvahelises võrdluses võimu läbipaistvuse kohta, on meil järjest raskem oma võimu hambust infot välja tirida. Infot ennast on aga andmebaaside ajal järjest rohkem. 

Friday, January 1, 2016

Delfis kommentaariumi sulgemine oleks liiga elitaarne



Ekspress Grupi omanik Hans H Luik ütles täna kommentaariks Postimehe otsusele keelata anonüümne kommenteerimine, et sarnane samm oleks Delfi kui Eesti suurima uudiskeskkonna seisukohalt põhjendamatult elitaarne.


Luik selgitas, et nagu valimistel on hääl kõikidel , sealhulgas riiakatel või võimu vastu protestivatel valijatel, nii peab massimeedia demokraatlikult hääle andma erinevate lugejaskonna kihtide esindajatele. "Ühiskond on järk-järgult harjunud vahet tegema, mis on toimetatud ajakirjanduslik sisu ja mis on lihtsalt üksiku ütleja arvamus. Üksikute kodanike häält ei tohi summutada, kuid seda ei saa ka võtta suuremana kui see on," rääkis Luik.

Luik märkis ka, et kui kauaks Postimees selle otsuse jõusse jätab, pole veel teada. "Inimeste anonüümsete kommentaaride keelustamist on pooldanud nii peatoimetajad Anvar Samost kui Mart Luik, ent Postimees jätkas toona nagu varem," nentis ta.

Delfi peab tema sõnul kõige suuremaks probleemiks erakondade ja muude huvigruppide, sealhulgas ka demokraatiavastaste jõudude katseid avalikku debatti anonüümselt mõjutada. "Selle vältimiseks oleme juba 2007. aasta aprillisündmustest saadik aeg-ajalt, näiteks EKREga seotud avaliku debati moonutuste puhul, rakendanud täielikku tsensuuri ehk anonüümsete kommentaaride keelamist," märkis Luik.

Täielik tsensuur anonüümses kommeentaariumis on Luige sõnul aga erandjuhtum, mille Postimees omal valikul nüüd absoluutseks reegliks muudab. "Kommentaariumi anonüümsus on muuseas tinglik," lisas Luik. "Kui tegu on olnud seadusrikkkumistega, on õiguskaitseorganite abil olnud võimalik tuvastada kommentaariumis seaduserikkujad ning seadusrikkumisele menetlus anda."

Postimees teatas täna, et sulgeb alates 1. veebruarist anonüümse kommentaariumi ja lubab lugusid kommenteerima vaid registreeritud kasutajad.

Ilmus ÄRIPÄEV 30. detsember 2015, 21:06