Ilves on olnud Eestile väga vajalik president

Meediaärimees ja ajakirjanik Hans H. Luik ütles Toomas Hendrik Ilvese ametiaega meenutades, et Ilves on olnud Eestile väga vajalik president ja seda eriti viimaste aastate julgeolekuolukorda arvestades.

"Minu meelest viimase kahe aasta Toomas Hendrik Ilves on olnud Eestile väga vajalik. Ta on olnud Baltikumile vajalik. Ta on olnud meie hea kaitsepromootor. Meie president on välismaa suunas olnud ainuõige, ma ütleks, et isegi parim," ütles Luik saates "Hommik Anuga".

"Paremat presidenti peale Venemaa poolset räiget Ukraina suveräänsuse rikkumist kui Toomas Hendrik Ilves meil ei oleks saanud olla," lisas ta.

"Mees, kes toob meile siia Obama. Mees, kes esindab meid rahvusvahelistel julgeolekukonverentsidel fantastiliselt. /.../ Väljapoole on Toomas Hendrik kõige parem, mis Eesti vabariigiga võis juhtuda," leidis Luik.

Ilvese väga tugeva algatusena nimetas Luik ka koostöökogu loomist. "Ta lõi Eesti riigikogu kõrgema koja nimega koostöökogu, kus olid 65 erineva organisatsiooni esindajad. Arstide esindajad, Teaduste Akadeemia esindajad, haridustöötajad, üliõpilaskonna esindajad ja veel. Nad käisid koos ja selle tulemuseks olid väga põhjalikud inimarenguaruanded, mida esitleti riigikogus erakordselt tähtsa riikliku küsimusena ja ükski saadik ei julgenud eriti tulemata jätta. Ja seda tegi Toomas Hendrik Ilvese presidendi administratsiooni koosseisus olev koostöökogu. See oli suur asi. Sellest on praegu saanud rohkem selline riigireformi meeskond, mis on ka hea. Aga need inimarenguaruanded - see on presidendi kantselei initsiatiiv, see on väga tugev asi," lausus Luik.

Luige hinnangul peaks koostöökogu formaati hoidma ka järgmine president.

Ilves ei andnud riiki kodanikele tagasi

Luik meenutas, et Ilves andis aastal 2006 ametisse astudes kaks ütlust selle kohta, mis ta hakkab tegema. "Esimene oli, et teeme Eesti suuremaks. Ta on seda teinud. Eesti tänu Toomas Hendrikule on tuntud rahvusvaheliselt iseseisva ja arenenud küberriigina," rääkis Luik.

Teise lubadusena lubas Ilves, et ta annab riigi kodanikele tagasi. "Seda ta ei teinud. Kui Reformierakond käis Ilvese esimesena välja kandidaadina, siis ta kuidagi jäi selle Reformierakonna rüppe. Ja kui oli lähiajaloo suurim poliitiline kriis, ehk niinimetatud Silvergate, siis ta jäi ikkagi väga vaikseks," sõnas ta.

Luigel jagus Ilvesele veel kriitikat, nimelt ei pea ta presidendile eriti sobivaks Twitteri vahendusel arvamuse avaldamist.

"Selle asemel, et kirjutada loogiliselt üles ehitatud arvamuslugu ajalehes ja arvata, et arvamuse avaldamisega on kiire ja seda võib teha ka öösel nagu ta Paul Krugmanile põrutas nii, et vähe ei olnud... Ja teiseks, et meie president peab arvamust avaldama justnimelt 140 tähemärgiga... Minu meelest on see haukumise formaat. See ei ole presidendile väga sobiv," märkis Luik.

Me ei aima veel Kaljulaidi mõistuse kapasiteeti

Kersti Kaljulaidist rääkides ütles Luik, et tegu on väga targa inimesega ja Eesti jaoks hea presidendikandidaadiga.

"Me veel ei tea kaugeltki seda kui tark ta on. Bioloogiat õppinuna, olles Regio firma nõukogu liige pikka aega. Ma olen kuulnud tema jutte Iru elektrijaamast. Ta on väga suur spetsialist. Hansapanga endine töötaja. Me ei aima veel selle naise mõistuse kapasiteeti," kommenteeris Luik.